 |
|
 |
 |
| Euroopa Liidu põhiseaduslepe valmib hiljemalt juuni lõpus | ||
|
MARIT RUUDA, Brüssel Vaid kolm kuud pärast ELi põhiseaduskõneluste läbikukkumist lubasid eile Brüsselis kogunenud liikmesriikide juhid, et läbirääkimised taaselustatakse viivitamatult ning põhiseaduslik leping valmib hiljemalt juuni lõpus. |
||
|
| Eesti vajaks uut põhiseadust | ||
|
RAIT MARUSTE Rait Maruste põhjendab, miks tuleb asuda Eesti põhiseadust tegeliku eluga kooskõlla viima. |
||
|
| EL-i põhiseadusdebatt liigub taas | ||
|
AHTO LOBJAKAS, Brüssel -Hispaania ja Poola valmis loobuma Nice’i häältejaotusest -Prantsusmaa soovil võetakse põhiseadus vastu eurovalimiste järel |
||
|
| Ungari kutsus EL-i piirangutest loobuma | ||
|
BNS Viis nädalat enne Euroopa Liidu laienemist 10 uue riigi võrra kutsus Ungari peaminister Peter Medgyessy ühenduse praeguseid liikmesmaid loobuma piirangute seadmisest uustulnukatele ning avama neile oma tööturg. |
||
|
| Eesti töölised ühinevad Iirimaa ametiühingutega | ||
|
KRISTIINA RANDMAA Iirimaal töötavad Ida-Euroopa töölised, sh eestlased, teevad esimesi samme, et liituda 1. maist kohalike ametiühingutega. |
||
|
| Itaalia pakub end vahendajaks Vene-ELi suhetes | ||
|
BNS Arvestades oma häid suhteid Venemaaga on Itaalia valmis võtma enesele vahendajarolli Venemaa suhetes Euroopa Liidu maadega, sealhulgas Lätiga, teatas Riiat külastav Itaalia asepeaminister Gianfranco Fini esmaspäeval. |
||
|
| Suhkrutrahvid ei passi õigusriiki | ||
|
KAI KALAMEES - Valitsus sunniks enne EL-iga liitumist ülearust suhkrut hävitama - Tiit Tammsaar arvab, et trahvimine “ikka kuidagimoodi” on õige |
||
|
| Töötamine Euroopa Liidu riikides peale 1.maid 2004 | ||
|
KRISTINA TSHISTOVA Euroinfo keskuse juhataja Isikute vaba liikumine ühe Euroopa Liidu (EL) siseturu toimimise põhitõena peaks sisuliselt tähendama seda, et kõikidel EL-i elanikel on õigus vabalt ning ilma suuremate piiranguteta valida endale EL-i piires elu- ning töökohta. |
||
|
| Päritolutõendid Euroopa Liidus | ||
|
LIDIA FRIEDENTHAL EKTK väliskaubandusosakonna juhataja Päritolutõendeid kasutatakse kauba päritolu määramisel kauba impordil. Kaupade impordil rakendab importiva riigi toll erinevaid tollimakse võttes aluseks riikide vahel kehtivaid kaubanduslepinguid ning nendes lepingutes sätestatud reegleid. |
||
|
| Lavrov: EL mõistab meid, Ameerika kriitika üllatab | ||
|
EPL Online Venemaa uue välisministri Sergei Lavrovi sõ-nul mõistab Euroopa Liit Moskva muret liidu laienemise eel, samas aga ei mõista Venemaa Ameerika Ühendriikide kriitikat valimiste osas. |
||
|
| Poliitikuid ehmatas teade venelaste viisavabadusest | ||
|
ERKKI BAHOVSKI, välisuudistetoimetuse juhataja ALO LÕHMUS, reporter Eile ajakirjandusse ilmunud uudis Saksamaa ja Prantsusmaa soovist pakkuda Venemaale viisavabadust Euroopaga hirmutas poliitikuid, kuid osutus päeva lõpuks siiski valeks. |
||
|
| Eestit ohustavad puuduvate seaduste tõttu EL-i trahvid | ||
|
BNS Riigikogu koalitsiooni kolmapäevasel üldkogul tõdesid koalitsioonipoliitikud, et osa Euroopa Liiduga liitumiseks jõustuma pidanud seadusi jääb õigeks ajaks vastu võtmata, euroliit saab Eestit tegematajätmiste eest ka trahvida. |
||
|
| NATO paigutab lennukid Leedusse | ||
|
BNS NATO paigutab Baltimaade õhuruumi kaitsmise vahendid Leedusse, otsustati kolmapäeval Brüsselis toimunud Põhja-Atlandi Nõukogu istungil. |
||
|
| Lavrov: EL mõistab Venemaa muret | ||
|
BNS Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul mõistab Euroopa Liit Moskva muresid seoses ühenduse laienemisega. |
||
|
| Euroopa Liit upub paberitesse | ||
|
TALLINN, 17. märts (EPLO) - Mais kümne liikmesriigi võrra suurenev Euroopa Liit valmistub tohutuks ametnike ja paberitöö juurdekasvuks, sest kümme liitujat tähendab ametnike arvu kasvu ligi 1200 inimese võrra, kirjutab Postimees. |
||
|
| Eesti toetab mõtet ELi julgeolekukonverentsist | ||
|
TOOMAS SILDAM Eesti toetab Saksamaa kavatsust kutsuda kokku ELi julgeolekukonverents, mis oleks ühenduse jõuline reaktsioon Madridi 11. märtsi rongipommiplahvatustele. |
||
|
| Prantsusmaa ja Saksamaa tahaksid venelastele viisavabadust ELiga | ||
|
EPL Online BRÜSSEL, 16. märts (EPLO) – Prantsusmaa ja Saksamaa sooviksid Venemaa ja Euroopa Liidu vahele viisavabadust ning samuti suuremat otsustavat rolli Euroopa kaitseküsimustes. |
||
|
| NATO teeb otsuse Eesti ja Baltimaade õhuruumi kaitsmisest lähiajal Kolmandikust Eesti kraanidNATO teeb otsuse Eesti ja Baltimaade õhuruumi kaitsmisest lähiajal | ||
|
TALLINN, 16. märts (BNS) - NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral James L. Jones ütles, et allianss langetab Eesti ja Balti riikide õhturvalisust puudutavates küsimustes otsused lähima paari päeva jooksul. |
||
|
| Liitumisettevalmistused on endiselt puudulikud | ||
|
MARKO SAARET, Brüssel Vähem kui kaks kuud enne liitumist Euroopa Liiduga nõuab Euroopa Komisjon Eestilt tõsiseid jõupingutusi kohtusüsteemi ja tööseadusandluse osas. |
||
|
| Euroametnikud maksavad Eesti seaduste järgi | ||
|
MAREK HERM advokaadibüroo HETA advokaat Euroopa Liidu institutsioonides töötavad Eesti residentidest ametnikud peavad sel aastal makse maksma veel Eesti seaduste järgi. |
||
|
| Eestil lüngad 16 euroalal | ||
|
EPL Euroopa Komisjoni laienemise peadirektoraadi direktor Fabrizio Barbaso tõi välja 16 valdkonda, kus Eestil on veel puudujääke enne Euroopa Liiduga ühinemist. |
||
|
| PM: Parlament kaalub Balti Assambleest loobumist | ||
|
ÜLO TOOMSALU Riigikogu väliskomisjon arutas eile deklaratsiooni projekti, mis sisuliselt lõpetaks Balti Assamblee tegevuse. |
||
|
| Euroopa Parlament hääletab homme laienemisraportit | ||
|
GEA VELTHUT-SOKKA Euroopa Parlament hääletab homme Elmar Broki raportit, mis annab ülevaate Euroopa Liiduga ühineva kümne liikmesriigi edusammudest ja vajakajäämistest. |
||
|
| Rüütel kuulutab europarlamendi valimise uue korra välja | ||
|
TOOMAS MATTSON, erikorrespondent President Arnold Rüütel kinnitas täna (9.03) õhtul Kanal 2 uudistele, et kuulutab välja parlamendis 64 poolt- ja 31 vastuhäälega muutmatul kujul vastu võetud europarlamendi valimise korda muutva seaduse. |
||
|
| Põhiseaduse vastuvõtmiseks napib aega | ||
|
BNS Euroopa Liidul napib aega ühenduse esimese põhiseaduse vastuvõtmiseks, hoiatas Iirimaa esmaspäeval. |
||
|
| Ilves: Euroopa Parlament pole tühine koht | ||
|
TOOMAS MATTSON, erikorrespondent Endine välisminister ja sotsiaaldemokraatide esinumber 13. juuni Euroopa Parlamendi valimistel Toomas Hendrik Ilves leiab, et europarlamendi mahategijad ei tea, mis seal tegelikult toimub. |
||
|
| Karaganovi doktriin II | ||
|
AHTO LOBJAKAS Suhted Brüsseli – Tallinna – Moskva teljel on Euroopa Liidu laienedes jõudmas uude faasi. Esmaspäeval ähvardas ühendus Venemaad “tõsiste tagajärgedega”, kui kümnele uuele liikmele ei laiendata partnerluslepet EL-iga. Ajakirjanduslik konsensus on EL-i avalduse lugenud sanktsioonidega ähvarduseks. |
||
|
| Ettevõtjad ägavad informatsioonitulva all | ||
|
KRISTINA TSHISTOVA Kaubanduskoja Euroinfo Keskuse juhataja Eesti Kaubandus-Tööstuskojas tehtav ettevõtete euroauditit on näidanud, et peamiseks probleemiks Eesti firmade eurovalmiduses on infotulvas orienteerumine. |
||
|
| Tüüpleping turvab eksporti | ||
|
MERIKE LEES Ehkki juriidiliselt siduvat rahvusvahelist kaubamüügi lepingut on lihtne sõlmida, on see sisult keerukam kui riigisisene leping, mistõttu on ohutum kasutada rahvusvahelise kaubanduskoja tüüplepinguid. |
||
|
| Chirac peab ELi Vene-poliitikat liiga jäigaks | ||
|
BUDAPEST, 25. veebruar (Reuters-BNS) - Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci arvates peab EL ilmutama suuremat lugupidamist Venemaa rahvuslike huvide suhtes ajal, mil Moskva kohaneb EL-i laienemisega endistesse Nõukogude satelliitriikidesse. |
||
|
| EL ei päästa Eestit vähemuste teemast | ||
|
AHTO LOBJAKAS, Brüssel Euroopa Liidu välisministrite esmaspäevase Venemaa-arutelu taustal ilmnes, et kui Moskva laiendab partnerluslepet kümnele liituvale riigile, ei tähenda see lõpparvet praeguste probleemidega. Näiteks vähemuste temaatikale võib Venemaa suruda aastaid. |
||
|
| Riik tellib 7,2 miljoni krooni eest EL-i õigusaktide tõlget | ||
|
PM Online Eesti Tõlkebüroode Liidu (ETBL) konsortsium võitis tõlkehankekonkursi enam kui 20.000 lehekülje Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimiseks eesti keelde. |
||
|
| Venemaa kaebab OSCE-s Eesti ja Läti peale | ||
|
BNS Venemaa kavatseb neljapäeval Viinis algaval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee istungjärgul tõstatada Baltimaade venekeelse elanikkonna ning tavarelvastusleppe kiireima ratifitseerimise küsimused. |
||
|
| EL passidesse võivad tulla sõrmejäljed | ||
|
BNS Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku, et Euroopa Liidu passides võiksid tulevikus olla omaniku sõrmejäljed ja digitaalfoto. |
||
|
| Moskva riskib Brüsseli vihaga | ||
|
ERKKI BAHOVSKI, välisuudistetoimetuse juhataja Euroopa Liit võib kasutusele võtta sanktsioonid Venemaa vastu, kui too ei laienda partnerluslepet ELiga uutele liikmesmaadele. |
||
|
| Lõhmuse otsused mõjutavad 450 miljonit eurooplast | ||
|
TOOMAS MATTSON, erikorrespondent Riigikohtu esimees Uno Lõhmus (51) koristab Tartus Toomemäel oma töölauda, pakib asju ja üritab veel pooleli olevaid töid lõpetada. Lõhmus arvab, et on just selles eas, et on viimane aeg teha suuri otsustusi tuleviku suhtes. |
||
|
| Eestis napib ELi toetuse jaoks seadusi | ||
|
BNS Eesti peab 1. maiks vastu võtma hulga Euroopa Liidu nõutud seadusi, kui valitsus sellega hakkama ei saa, võib Brüssel jätta siia saatmata osa varem lubatud toetusrahast. |
||
|
| Eestlased on EL-i põhiseadusega halvasti kursis | ||
|
BNS/DELFI Enamus Eesti elanikest leiab, et Euroopa Liidu põhiseadus tuleks vastu võtta, samas ollakse sellega halvasti kursis, selgub värskest uuringust. |
||
|
| PM: Juristid laitsid maha ELi soovitud töölepinguseadus eelnõu | ||
|
ÜLO TOOMSALU Euroopa Liidu poolt nõutud ja sotsiaalministeeriumis koostatud uus töölepinguseaduse eelnõu pälvis Tartu Ülikooli õigusteadlastelt karmi kriitika. |
||
|
| Euromääruste tõlgetes vead | ||
|
KAI KALAMEES Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Märt Raski sõnul on praktikas probleeme tekitanud Euroopa Liidu õigusaktid, mida tõlgid pole suutnud üksüheselt eesti keelde panna. |
||
|
| Prantsusmaa ja Saksamaa soovivad põhiseadust juuniks | ||
|
BNS Prantsusmaa ja Saksamaa soovivad Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe vastuvõtmist juuniks enne Iiri presidentuuri lõppu, ütles esmaspäeval Prantsuse president Jacques Chirac. |
||
|
| Uno Lõhmus läheb Euroopa Kohtusse | ||
|
JAANUS PIIRSALU Välisministeeriumi komisjon soovitab valitsusel nimetada riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse Eesti esindajaks Euroopa kõrgemasse kohtusse. |
||
|
| Oviir seisab uue põhiseaduse vastu | ||
|
BNS 25. jaanuar 2004 Keskerakonna juhatuse liige jurist Siiri Oviir leiab, et Eesti ei vaja uut põhiseadust. |
||
|
| Oravad tahavad uut põhiseadust | ||
|
BNS/DELFI 25. jaanuar 2004 Reformierakond peab vajalikuks uue põhiseaduse väljatöötamist, sest Märt Raski sõnul peaks riigikorraldus olema palju lihtsam ja säästlikum. |
||
|
| ELi laristajariigid eurokohtu ette | ||
|
MARIT RUUDA, Strasbourg Euroopa Komisjon tegi eile ainulaadse otsuse kaevata osa Euroopa Liidu liikmesriike kohtusse, kuna need ei suuda tagada eelarvega seonduvate reeglite täitmist ning patustajad pääsevad järgemööda karistuseta. |
||
|
| Eesti Vabariik nüüd uue põhiseadusega | ||
|
MAURI nüüd-vabade-riikide-murdmatu-liidu osak. IMPERIVM ROMANVM kirjutab: " Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki on rahva tahe saanud teoks ning esimest korda on muudetud de facto taasiseseisvunud EESTI VABARIIGI PÕHISEADUST |
||
|
| Põhiseaduslikku lepet pole olemas | ||
|
PRIIT SIMSONi kommentaar RFE-s Mõnede Eesti arvamusliidrite väited, et Euroopa konstitutsioonis tuleks pigem näha lepingut kui põhiseadust, on kantud puhtalt poliitilistest kaalutlustest, mille siht on välistada referendum selles küsimuses. Tutvudes lähemalt dokumendi sõnastusega, saab selgeks, et termin ”põhiseaduslik lepe” peab vett argikeeles, kuid mitte sisuliselt. |
||
|
| Brüsselis algavast Euroopa Liidu tippkohtumisest | ||
|
VILLU KÄND, Pressiülevaade: 11. detsember 2003 Tänased lehed kirjutavad palju homme Brüsselis algavast Euroopa Liidu tippkohtumisest, kust oodatakse ajaloolist otsust ühenduse uue põhiseaduse kohta. |
||
|
| Eesti seisab vastu Euroopa föderaliseerumisele | ||
|
PM Online Justiitsminister Ken-Marti Vaher ja riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinalu kinnitasid, et Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe arutamise konverentsil seisab Eesti väikeriikide eest ning on vastu Euroopa Ühendriikinde moodustamisele. |
||
|
| Britid võivad panna veto euroliidu põhiseadusele | ||
|
MARIS LILLAK, London Suurbritannia lubab panna veto ELi põhiseadusele, juhul kui see ei taga riikidele kontrolli oma võtmealade üle. |
||
|
| Eesti peab ütlema «jah!» | ||
|
KEN-MARTI VAHER Milline saab olema Euroopa Liit? Sellele ei saa täna üheselt keegi vastata. Teekaardiks võime pidada Euroopa põhiseadusliku lepingu (PSL) projekti, mida valitsustevahelisel konverentsil arutama hakatakse. PSL on alusdokument, mis kirjeldab homset Euroopa Liitu juriidiliselt ja poliitiliselt kõige tabavamas keeles. Eesti rahvuslikes huvides on, et PSLi arutelu oleks tõsine ja avatud. |
||
|
| UUS PÕHISEADUS, UUS RIIK? | ||
|
Anti Poolamets jurist Septembri esimestel päevadel jõudis meieni lõpuks ametlik tõlge 255 leheküljelisest Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe projektist. Põhjusega on arvatud, et valitsus viivitas meelega tõlke ilmumisega viimase hetkeni, sest see projekt sisaldab kõike, mille eest liitumisvastased on aastaid hoiatanud – euroföderalismi, võimu ülekandmist Brüsselile ning Euroliidu sekkumist pea kõigisse traditsiooniliselt iseseisvale riigile kuuluvasse. |
||
|
| PÕHISEADUSE KESKKONNAMÕÕTME TEKITAMISEST | ||
|
Marek Strandberg Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Tänased teadmised looduskeskkonna kohta võimaldavad täpsemalt sõnastada neid põhimõtteid, mille puhul inimmõju oleks tasakaalus looduskeskkonna võimalustega |
||
|
| Kolm-kaks erakorraliste valimiste stsenaariumi kahjuks | ||
|
Eesti riigiõiguse eksperdid ei anna üksmeelset vastust, kas euroreferendumi “ei” korral tuleks praegustel riigikogulastel laiali minna või mitte. Kui põhiseadus nõuab laialiminekut, siis rahvahääletuse seadusele tuginev tõlgendus viitab, et praegune parlamendikoosseis küsimust referendumile ei pannud ja läbikukkumise eest vastutust ei kanna. |
||
|
| Kas meie põhiseadus on müüt? | ||
|
Dr Uno Silberg Juba kaheksa aastat püüavad Euroopa Liiduga liitumise pooldajad rahvale järjekindlalt sisendada, et liitumine on paratamatus, Eesti riiklik iseseisvus senisel kujul vaid kõigest aegunud müüt ning sõltumatus näiline. Mida lähemale jõuab 14. september, seda vähem kuuleme sellest, et referendumil öeldud «jah» tähendab, vastupidiselt, igavest loobumist nii Eesti omariiklusest kui ka demokraatiast. |
||
|
| Ameerika päevikust: EL ja föderalistlik nostalgia | ||
| Euroopa Liit (EL) on nüüd maha pannud oma konstitutsiooni põhialused. Need on sellised — nagu olen varemgi märkinud — mis püüavad vanast armsast Euroopast teha mitte ausat föderatsiooni Ameerika eeskujul, vaid (vabandage väljendust) mingit nõukogude tüüpi „sojuzi“ | ||
|
| RAHVASTE ISESEISVUS DE JURE JA DE NATURA | ||
|
Iseisvuse tähenduse ja mõtte üle on arutatud palju Eesti ajaloo pöördelistel aegadel. Aastal 2003 on Eesti iseseisvus taas vaekausil ning viimase sajandi võitlused iseseisvuse eest on asendumas selle ärakinkimisega Euroopa Liidule. Juhan Luiga oli mõtleja, kes arutas impeeriumide saatuse üle peale enesmääramise saavutamist. Nüüd oleme ringiga taas samas punktis tagasi. |
||
|
| Föderaliseeruv Euroopa Liit | ||
|
"Tulevane Euroopa ei ole mitte Euroopa ühisriik, vaid väärikate rahvusriikide föderatsioon" Tunne Kelam, EPL 27.02.2002 Paljud kaasmaalased on valmis vapralt võitlema Eesti iseseisvuse eest. Selline patriootlik kohustus sisaldub ka Eesti jõustruktuuride esindajate ja kogu ametnikkonna kohustuslikus ametivandes. Juhtnöörid Eesti riikluse kaljukindlaks kaitsmiseks leiame meie tähtsaimast õiguslikust autoriteedist – põhiseadusest. Sellele sekundeerib kriminaalkoodeks, mis sätestab karistusi iseseisvuse ja põhiseadusliku korra vastu suunatud kuritegude eest. Seega peaks iseseisvuse kaitse olema heal järjel ning kõigile arusaadav. Kuidas siis oleme sattunud nii armetusse olukorda, et |
||
|
| Eelmise Riigikogu kaval otsus | ||
| Riigikogu eelmise aasta 18. detsembri otsus rahvahääletuse korraldamise küsimuses on esimesel pilgul tore otsus küll. Kuid teisel ja kolmandal pilgul hakkavad tekkima küsimused ja kõhklused. Tundub, et Riigikogu on lisaks sellele veel kaval ka. | ||
|
| Euroopa Liidu juhtide tsitaate | ||
|
| Erakorraliste valimiste ootuses | ||
| Ei meie põhiseadus, rahvahääletuse seadus ega Riigikogu valimiste seadus käsitle ühtegi võimalust, mis lubaks jätta välja kuulutamata Riigikogu erakorralised valimised. | ||
|
| Eesti välispoliitika võimalus: rahvaste rahu | ||
| Võiks arvata, et enesemääramisõigus on üks inimkonna ilusaimaid leiutisi. Enesemääramisõigus - sellel sõnal on ju lausa ilus kõla. On raske leida positiivsemat institutsiooni. Ometi on rahvusvaheline üldsus tohutult kade, mis puutub selle õiguse aksepteerimisse ja rakendamisse universaalselt. | ||
|
