 |
|
 |
 |
| ANTI POOLAMETS: Lissaboni leping kinnistab liitriigistumist | ||
|
Euroopale põhiseaduse loomisega tehti algust 2002. aastal Euroopa konvendi kokkukutsumisega, ent selle vastuvõtmine takerdus referendumitel põrumise tõttu. Nüüd juba Lissaboni lepingu nime all, aga ca 95% ulatuses samasisulisene leping ratifitseeriti 11. juunil riigikogu poolt üksmeelse entusiasmiga. Tähele pole soovitud panna isegi teksti peamise autori hoiatavaid seisukohti. Euroopa põhiseaduse koostamist juhtinud Valery Giscard d’Estaing levitas juba enne konvendi kokkutulekut liikmesriikides üht sõnumit: me loome Euroopa Ühendriike! |
||
|
| Tagasiteed ei ole | ||
|
Kanada Eesti ajalehe "Eesti Elu" juhtkiri 11.03.2005 Kui Eesti seisis Euroopa Liidu lävepakul, tarvitati kandidaatriigi oleku ajal tihti väljendusi nagu "integreerumine Euroopasse", mis olevat "loomulik lähenemisprotsess". Mõttemaastikul jäid tahaplaanile need, kes nägid liitriiki kõigi selle nimega kaasnevate pahedega. ELi referendumi eel rõhutasid Eesti "ei" esindajad, et Euroopa Liidus kaotame varem või hiljem nii riikliku iseseisvuse kui ka suveräänsuse. Et liit areneb N. Liidu taoliseks superriigiks, euroõigused saavad ülimuslikuks. |
||
|
| Ärgem haihtugem euroliidus! | ||
|
VACLAV KLAUS, Tshehhi president Ilmunud Tšehhi suurimas päevalehes „Mladá fronta Dnes“ 22. aprillil 2004. a. Tõlkinud: Tõnu Kalvet Kuigi mitte just kõik seda piisaval määral endale ei teadvusta, lakkab me riik mõne päeva pärast olemast iseseisev ja sõltumatu üksus. Tšehhi Vabariigist saab Euroopa Liidu osa. |
||
|
| Eurosaadik Ulpu Iivari: Balti venelased pole mängunupud | ||
|
IMBI PAJU, Helsingi Soome eurosaadik Ulpu Iivari (Sdp) ütles, et Balti venelased ei tohiks end lasta Venemaa Baltimaade suhtes tehtavas poliitikas mängunupuna ära kasutada. |
||
|
| Integratsioonist ja julgeolekust | ||
|
AHTO LOBJAKAS Rahvussuhted Euroopas võib paigutada teljele, mille ühes äärmuses on Kosovo ning teises soomerootslased. Eesti asub sel teljel üsna keskel, kusjuures Lätist on meie olukord mõnevõrra parem. |
||
|
| Eurotsooniga tuleb liituda | ||
|
MARIS LAURI, Hansapank Marketsi analüütik Maris Lauri leiab, et ilmselt suurimaks tõkkeks euro kasutusele võtmisele on eestlase emotsionaalne side krooniga. |
||
|
| Väikeriigi valikud | ||
|
LAURI LEPIK, Eesti Välispoliitika Instituut, Berliin On arusaadav, et väikeriigid eelistavad elada «korrastatud maailmas», kus valitseksid kõikide poolt aktsepteeritud ja järgitavad reeglid |
||
|
| Venemaa geopoliitilised huvid Baltikumis | ||
|
ANTS LAANEOTS Ants Laaneots kinnitab, et idanaabri huvi Balti regiooni vastu peavad kajastuma ka meie julgeoleku ja riigikaitse korralduses. |
||
|
| Euroopa Liit ja maksud | ||
|
MAREK HERM advokaadibüroo HETA advokaat Brüsselis Muudatused välismaistele äriühingutele makstavate intresside ja litsentsitasude maksustamisel. |
||
|
| Euroopa Liit, liikumisvabadus ja Eesti sotsiaalsüsteem | ||
|
ESKO PASSILA konsultant Euroopa Komisjoni ja EBRD juures Inimeste ja tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidu territooriumil on üks ELi olulisemaid põhiõigusi. Uute riikide ühinemise lähenedes hakkasid vanad liikmesriigid avalikkuse ette tooma seda õigust piiravaid üleminekuperioode kahest kuni seitsme aastani. |
||
|
| President sai võimaluse | ||
|
KALLE MUULI, erikorrespondent Riigikogu andis presidendile suurepärase võimaluse näidata end taas riigimehena, kui võttis eile muutmata kujul teist korda vastu europarlamendi valimise seaduse paranduse. President jõuab nüüd seaduse veel enne valimiste väljakuulutamist heaks kiita ja saab seega lõpetada mõttetu vaidluse, mis erakondade alpuse tõttu on enda alla matmas riigielu tegelike probleemide arutelu. |
||
|
| Kroonist euroks – miks ja millal | ||
|
JAAK ALLIK, Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Jaak Alliku hinnangul on selge, et küsimuse eurole üleminekust peab otsustama vastavalt sellele, kas ja kellele see on kasulik. |
||
|
| Euroopa tunneli lõpus ei kuma ikka valgust | ||
|
JEROEN BULT, Amsterdam Enamik analüütikuid jagab seisukohta, et 2003 oli katastroofiline aasta Euroopa Liidule. Tõsised erimeelsused Iraagi, stabiilsuspakti ja tulevase hääletussüsteemi osas on heitnud tumeda varju Euroopa Liidu kohale. |
||
|
| Euronõuetele vastav kassipoliitika | ||
|
KERTTU RAKKE, kirjutaja Kas kauni Carmen Kassi Euroopa Parlamenti saatmine on märk sellest, et me ei tea isegi tegelikult, milline see Eesti olema peaks, küsib Kerttu Rakke. |
||
|
| Venemaa saadik hoiatas Eestit | ||
|
BNS Eesti ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga ei tähenda Eesti-Venemaa suhetes olevate probleemide automaatset lahenemist, hoiatas Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalov. |
||
|
| Eesti poliitiline sõrmejälg Euroopas | ||
|
INDREK TREUFELDT, ETV korrespondent Brüsselis Indrek Treufeldt leiab, et europarlament tuleks Eestist mehitada inimestega, kes on elukogenud ja osavad, kes oskaksid näha riigipiiridest kaugemale. |
||
|
| Mugur: Liidusisene konkurents on tervitatav | ||
|
Eesti Euroopa Liikumine Arnel Pällo küsimused Rahvaliitu kuuluvale Europarlamenti pürgivale Roman Mugurile. Intervjuu aluseks on 12.veebruaril Tartu Ülikooli ringauditooriumis toimunud avalik kohtumine sarjas Euroopa Jutud 2004. |
||
|
| Siim Kallas: eurovolinik peab tunnetama oma hiigelvastutust | ||
|
PM Online Eesti eurovolinikukandidaat Siim Kallas ütles intervjuus internetiajakirjale Euractiv, et tema eesmärgid volinikuna on Euroopa Komisjoni otsustemehhanismi toimimise ja volinike vahelise koostöö printsiipide selgeks õppimine. |
||
|
| Siimu professorlik boss | ||
|
ARGO IDEON, Eesti Ekspress Euroliidu majandus- ja rahandusvolinik Pedro Solbes Mira (61) saab uue käealuse Siim Kallasega pidada sügavaid vestlusi kummalegi lähedasel fiskaalteemal. |
||
|
| Kalniete tahab Euroopa ajaloo üheks liita | ||
|
KADRI LIIK, toimetaja Läti praeguse välisministri Sandra Kalniete näol saab Euroopa Komisjon oma koosseisu voliniku, kes sündinud küüditatuna Siberisse. Intervjuus Postimehele tunnistab Kalniete, et see tõik vormib ka tema missiooni Euroopas. |
||
|
| Euroopa ootab Eestit | ||
|
REIN LANG Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees, Reformierakond Kas poleks juba aeg aru saada, et ELi liikmesriigina peab meil olema oma selge seisukoht globaalasjades? |
||
|
| Pascal Lamy: Euroopa Liit ei aktsepteeri uute liikmesriikide diskrimineerimist | ||
|
MARKO SAARET, Brüssel Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik hindab Venemaa ja ELi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu laienemist uutele liikmesriikidele vältimatuks. |
||
|
| Eesti muutub koos uueneva Euroopaga | ||
|
ARNOLD RÜÜTEL, Eesti Vabariigi president Riigi suveräänsus pole üksnes juriidiline või poliitiline mõiste. Riigi suveräänsus kasvab meist endist ning kätkeb endas ka eetilist ja kultuurilist mõõdet. Rääkides Eesti Vabariigi iseseisvusest ja selle järjepidevusest, ei saa mööda minna mõistetest «kohustus», «vastutus» ja «solidaarsus». Igapäevaelus kipume nende väärtust vahel unustama. |
||
|
| Iseseisvusmanifest ja tänapäev | ||
|
JUHAN PARTS, peaminister «E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õiglus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.» |
||
|
| Tarmo Kõutsi kõne vabariigi aastapäeva paraadil | ||
|
www.DELFI.ee Mina, kui Eesti riigi kodanik olen uhke, olles väikese riigi kodanik, kuna tean, et see väike riik on elujõuline, hästi korraldatud ja temas valitseb rahu. Ma ei tahaks olla suure riigi kodanik, kus valitseb korralagedus ja segadus. |
||
|
| Ene Ergma kõne riigilipu heiskamisel | ||
|
www.DELFI.ee Täna on Eesti Vabariigi sünnipäev. Pidulik ühine lipuheiskamine vabariigi aastapäeva päiksetõusul on kujunenud auväärseks ja ilusaks traditsiooniks, kuid sel aastal on see veel omakorda eriline. |
||
|
| Leivo kahtleb üleeuroopalises luureametis | ||
|
BNS Siseminister Margus Leivo ei välista üleeuroopalise luureorganisatsiooni loomist, kuid peab otstarbekamaks praeguste võimaluste kasutamist; uue organisatsiooni pakkus neljapäeval välja Austria siseminister. |
||
|
| Kodanike heaolu on euroliidu mõte | ||
|
ERKKI BAHOVSKI, välisuudistetoimetuse juhataja Euroliit peab otsima vastust küsimusele, kuidas tagada 25 riigi kodanike heaolu, kirjutab Erkki Bahovski. Just see on pärispõhjus, mis paneb liidu suure juhtkolmiku muretsema Euroopa majanduse pärast. |
||
|
| Siseminister Leivo soovitab EL-i piirivalveagentuuri asukohaks Eestit | ||
|
PM Online Siseminister Margus Leivo tegi neljapäeval Euroopa Liidu (EL) justiits- ja siseministrite nõukogu kohtumisel ettepaneku, mille järgi võiks EL-i piirivalveagentuur asutataks Eestisse. |
||
|
| Kahekiiruseline Euroopa lagundab EL-i? | ||
|
BNS Kahekiiruseline Euroopa viiks Euroopa Liidu lagunemisele, hoiatas esmaspäeval Poola president Aleksander Kwasniewski. |
||
|
| Euroopa suured haaravad võimu | ||
|
SIRJE RANK Euroopa Liidu uued liikmesriigid on oma volinikukandidaadid Euroopa Komisjoni (EK) valinud raskekaardiväe hulgast - kümnest kuus on endised ministrid, Siim Kallas endine pea-, välis- ja rahandusminister ning keskpanga juht. Samal ajal elab EK praegu läbi tõsist nõrkushetke - |
||
|
| Prantsusmaa ei soovi kahekiiruselist Euroopat | ||
|
CHANTAL de GHAISNE de BOURMONT, Prantsusmaa suursaadik Eestis Prantsuse suursaadik selgitab Prantsusmaa ideid ja motivatsiooni Euroopa arengutest ning kinnitab, et prantslaste sooviks ei ole Euroopat mitmeks jagada. |
||
|
| 2015 pooltel eurooplastel allergia | ||
|
BNS Aastaks 2015 võib umbes pool Euroopa elanikkonnast kannatada mingi allergia käes, ütlesid teadlased Briti ajalehes Guardian teisipäeval. |
||
|
| Kuidas hakatakse valima europarlamenti | ||
|
ALLAN SIKK, politoloog Allan Sikk selgitab, milliseid tagajärgi tooks endaga kaasa erinevate valimisreeglite kasutamine Euroopa Liidu parlamendi valimistel Eestis ning mida peaksid valijad silmas pidama. |
||
|
| Algab tormijooks Brüsselisse | ||
|
KAI KALAMEES, TUULI KOCH EUROVALIMISED: Kuue koha eest Brüsselis asuvad võistlema ligi 100 poliitikut Eesti poliitika raskekahurvägi hakkab üksteiselt mõõtu võtma täpselt viie kuu pärast toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel, kus Keskerakond võib häältepüüdjana üles seada Edgar Savisaare ja Rahvaliit toob välja ka euroeitajad. |
||
|
| Rahvas eurot ei armasta | ||
|
JANEK MÄGGI, Powerhouse’i juhatuse liige Kumb on kõvem, kas euro või dollar, selles on küsimus, mõtlevad Euroopa suurriikide tipp-poliitikud, kes ei salli ei ameerika stiili ega ülevõimu, mille taga paljuski üks raha ja terviklik majandussüsteem, mille poole Euroopa alles liigub. |
||
|
| Uuest Paabelist | ||
|
ROLAND RAND, MTÜ Humanistlik Ühendus “Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!” (1Ms 11:3 Nõnda alustab Euroopa uue Paabeli ülesehitamist – |
||
|
| Eesti astub ühinenud ELi. Kuid mis on EList alles? | ||
|
JEROEN BULT, Amsterdam Eesti inimesed tegid ajalugu: nad kinnitasid oma maa tagasipöördumist Euroopa perekonda. Pikk ja valuline teekond on lõppenud. Vahepeal järgis naaber Läti Eesti eeskuju, seega istuvad Brüsseli laua taha alates maist 2004 kõik kolm Balti riiki. Kuid nüüdseks on peomeeleolu kadunud - Eesti, Läti ja Leedu seisavad varsti silmitsi häiriva probleemiga: kas ühinenud Euroopa, kuhu nad soovivad astuda, ikka eksisteerib. Rootsi «nej» eurole ehk teise 14. septembril peetud referendumi tulemus on teravalt näidanud, et Euroopa Liit on rohkem killustunud kui kunagi varem. |
||
|
| Lehtede langemise aegu | ||
|
VILJA SAVISAAR Riigikogu liige Pühapäeval, 14. septembril otsustasid Eesti Vabariigi hääleõiguslikud kodanikud oma riigi saatuse. Kui rahvahääletuse päeva jääb meenutama suviselt soe päikesepaisteline ilm, siis järgmise päeva hommik võttis tulevasi Euroopa Liidu kodanikke vastu pilvise ja tuulisena. Koos sügisese lehesajuga pudenes põrmuks ka meie riigi iseseisvus. See oli habras sündimisest saadik, kuid meile ainulaadsena väärinuks säilitamist tulevastele põlvedele. |
||
|
| ELi piiriületusteabe andmebaas tekitab turvalisusküsimusi | ||
|
GEA VELTHUT-SOKKA Euroopa Liidu piiridel kasutatav piiriületusteabe andmebaas tekitab küsimusi, kui palju tundlikku infot see veel säilitada suudab. Ka baasile ligipääsevate inimeste arvu kasv tekitab küsimusi, kirjutas Eesti Päevaleht Online. |
||
|
| Kas eestlaste “ohustatud liigil” on arukas loovutada etnopoliitika kontrollpakk Brüsselile ja juhusele? | ||
|
JÜRI ESTAM Tahaksin formaalset läbiuuritud vastust küsimusele: “Kumb ohustab meid rohkem – oht sattuda tagasi vene môjusfääri, vôi Euroopa Liitu liikmeks saamise tagajärjed eesti etnosele”? Muide, mina ei ole veendunud, et Euroopa Liitu astumine on ainus vastumürk, mis kaitseks meid vene ärimeeste ponnistuste eest allutada meid uuesti Kremli hegemooniale. Kuid mis olulisem: kas EV praeguse etnopoliitika, sealhulgas migratsioonipoliitika asendamine EU ideega “tööjôu vabast liikumisest” ei sarnane praepannilt tulle hüppamisele? Minu arust ei ole Eesti praegune etnopoliitika päris see, mida ta olema peaks, aga see püsib siiski mingisugusel määral eesti rahva tahte kontrolli all. On ka mitmeid teisi tôsiseid pôhjusi, miks ma EU-d umbusaldan (vt. näiteks http://www.leiel.ee/htdocs/index.php?op=&pg=Page3&storyid= 2003/8/26/94 ), aga minu peamiseks mureks jääb endiselt rahvastikuküsimus. |
||
|
| Ketserid kirikust! | ||
|
ANTI POOLAMETS Teabekeskus Oma Riik esimees «Ükski inimene ei lähe elades lollimaks, välja arvatud need, kes ka täna hääletavad tõenäoliselt Euroopa Liidu vastu. Neile võin vaid sügavalt kaasa tunda,» ütles Lennart Meri referendumipäeval. |
||
|
| Kahtle kõiges | ||
|
Tõnis Siim Oleme kohustatud omi suuri mõtlejaid ja riigimehi austama ning armastama, aga ka neisse kriitiliselt suhtuma. Rohkem muidugi armastama. Eesti riigi üks rajajaid, suveräänne mõtleja ja aatemees Villem Ernits julges N Liidu ajal rääkida Eesti asjadest püüdmata seejuures kellelegi meeldida. |
||
|
| Järelhüüe | ||
|
Olavi Merisalu Linn ja maa – öö ja päev Vaadeldes “jah”-häälte osakaalu suurlinnades, võrrelduna ülejäänud piirkondadega, tekkis spekulatsioon. Keskmiselt 10% suurem “jah” häälte osakaal võis suuresti tuleneda Tallinna-Tartu valijate laenukoormusest. Kui ikka kogu plutokraatia (poliitikud-suurärimehed) “uksest-aknast” peale pressib (kinnitades saabuvat õnneaega) |
||
|
| Telegraph:"Täna toimub Eestis referendum Euroopa Liitu astumise küsimuses" | ||
|
Nüüd näib, et osa neist kulutustest on tehtud reeglite vastaselt. Möödunud nädalal jäi mulle Brüsselis näppu ettepanek "promoda aktiivset Euroopa kodakondsust". See loetleb rea viise, mida Euroopa Liit on enese reklaamimiseks kasutanud |
||
|
| AUSTRIA EUROKOGEMUS | ||
|
Austria on riik, mis kuulub Euroopa Liitu ning omab seeläbi olulist kogemust väikeriigina Euroopa Liidus. Vestlesin Stephan Zanzerliga, kes on 30-ne aastane noormees ja esindab kodanikuinitsiatiivi “Kodumaa ja looduskeskkond”. |
||
|
| KOMMENTAARID “EESTI OTSUSELE” | ||
|
Olavi Merisalu |
||
|
| Omariikluse kaotus | ||
|
Kaupo Deemant Arheoloog, sõjaajaloolane Euroskeptikuna telerit vaadates ja lehti lugedes võisin nentida päev pärast Jaanipäeva Euroliitu astumise kasuks alanud ajupesu, mille oma ühisavalduses kuulutasid välja Vabariigi president, Riigikogu esinaine ja peaminister. Emotsionaalses pöördumises nad muuhulgas hoiatasid, et Euroliidust väljajäämine tähendab julgeolekuvaakumit. |
||
|
| Suveräänsus pole investeering | ||
|
Stanislav Sirel, Rakvere Oma raadiointervjuus 15. augustil kutsus Isamaliidu esimees Tunne Kelam Eesti rahvast ütlema “jah” Euroopa Liidule. Õigustades Eesti Vabariigi suveräänsuse delegeerimist EL-ile, ütles hr Kelam, et me ei loovuta suveräänsust, vaid investeerime selle Euroopa Liitu. |
||
|
| VÕIM ON VAIMUST VAENE | ||
|
Aare Uustalu, Ph.D. Euroopa Komisjoni töörühma liige Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat tuleb tarkust tunnistada Kalevipoeg Maailmapanga kongressil Washingtonis 1998 märkisid Harwardi Ülikooli teadlased Jeffrey Sachs ja John Luke Gallup, et 50 % rikaste ja vaeste riikide erinevusest on tingitud kahest asjaolust: meresadamate lähedusest ja tervislikust kliimast. |
||
|
| Enne mõtle, siis ütle! | ||
|
Andres Jõgar jutlustaja Pean lugu Euroopast koos ajalooliste vigadega, sest neid ei saa muuta. Ma lepin oma rahva ajaloos olnud otsustega ja sellest tulenenud saatusega, sest olnut ei saa kustutada. Kuid ma ei suuda leppida praeguse hetkega, mil Euroopa Liiduga ühineda soovijate poolt on propaganda osaliselt õigetelt ja kontrollitavatelt argumentidelt vajunud totruste ja lameduste tasandile. |
||
|
| 14. september — raske päev, rasked valikud | ||
|
Urmas Espeneberg, filosoofiamagistrant 1991 a. olnuks minu vastus kindel “Jah”. “Jah” olnuks see veel ka 1994-1995. Pärast Nizza lepet, eriti aga peale suurriikide uut ja ootamatut survet Euroopa Tulevikukonvendis on vastus “Ei”. |
||
|
| Oo, mu meri, mu meri! | ||
|
Valter Sääsk, MTÜ Eesti Vabadusliikumine esimees. Meri on eesti rahvast toitnud aastasadu. Eesti kui riigi püsimajäämise üks peamisi potentsiaale on meri. Meri koos Eesti geopoliitilise asendiga on meie rahvuslik rikkus. Tänapäeval ei ole rikkad mitte sugugi ainult need riigid, kellel on palju maavarasid, vaid eeskätt need, kellel on väljapääs merele. Kõige lihtsam viis riigi majandust halvata on sulgeda tema väljapääs merele, halvata meretransport, kalamajandus, lõigata ta ära rannikumere bio-ressurssidest. |
||
|
| KAS EUROOPA LIIGUB DIKTATUURI POOLE? | ||
|
Vladimir Bukovski V. Bukovski oli Nõukogude Liidus poliitvang 12 aastat. 1976 aastal pääses ta Läände, kui ta vahetati välja Tšiili kommunistliku partei esimehe Louis Corvalani vastu. 1976 aastast elanud Inglismaal. Tõlkija Kalju Mätik. Kalju Mätik on V.Bukovski saatusekaaslane, kes on Eesti iseseisvusvõitluse pärast vangistatuna olnud poliitvangina GULAGis aastatel 1974-1980. |
||
|
| Eesti rahvas tõuseb paradiisi | ||
|
MIDA TEHA EUROLIIDUGA: Ilmar Palli jagab armsa rahvaga oma kiibakaid vaateid. Kohe-kohe, 2004. aasta maikuus avab viirpuu õied ning siis saabub Tallinna reidile valge laev ja toimetab eesti rahva lõpuks paradiisi. Kõik toimub justkui piibli õpetuses – see, ehk meie muidugi, kes palju on kannatanud, saab lõpuks väärilise tasu. Igavese rõõmu saabudes ei taha keegi muidugi enam kannatusi ehk minevikku meenutada, pealegi pole senise ajaloo ukse meie taga lõplikult sulgedes sealt ka enam midagi õppida. |
||
|
| Olin nõus viskama mädamune vastu eurobussi. | ||
|
Eha Metsallik Konsulentide suvepäevadel oli teatevõistlus toore(s)te munade loopimises, kus võistkonna kaaslane pidi muna kinni püüdma. Ma sellel võistlusel ei osalenud, kuna muna sees on elu ja toiduga ei mängita. Pealegi ehmatas mind, et sellise võistlusega läksid kaasa põllumajanduse konsulendid ( oleksid veel mingid linnavurled ), kes peaksid ju elu eetikat sügavalt tundma. Ma suvepäevadel avalikult ei pirtsutanud, räägin seda praegu teile. |
||
|
| E Liidus on eesti rahvuse püsimajäämine ohus | ||
|
Lembit KIVISTIK, matemaatik (TÜ matemaatikateaduskonna õppejõud 1960 - 1997) Suveräänsuse ülitähtsa komponendi kadu Eesti riigi tähtsaim põhiseaduslik eesmärk on eesti rahvuse säilimise tagamine läbi aegade. Sellest tulenevalt peab Eesti olema vähemasti niipalju suveräänne, et ta saaks teostada suveräänset migratsioonipoliitikat. |
||
|
| Euroopa Liit laguneb nii, nagu lagunes Nõukogude Liit | ||
|
Looge inimõiguste liikumine rohujuure tasandil! Intervjuu Vladimir Bukovskiga Endine nõukogude dissident Vladimir Bukovski leiab Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu struktuuridel ühiseid jooni, kuid on sellegi poolest optimist. Euroopa Liit laguneb, sest ta ei võta arvesse inimloomust. Ta kutsub EL liikmesriikide ja kõigi teiste Euroopa riikide rahvaid üles võtma eeskuju nõukogude dissidentidest ja alustama alternatiivi ettevalmistamist: käituma vastutustundlike ja vabade kodanikena ja moodustama tõeline inimõiguste liikumine, kodanike liikumine. |
||
|
| Pugemine ehk rahvusküsimus | ||
|
See Sirbis ilmunud Kivisildniku artikkel on parimaks illustratsiooniks praegusele europugemisele, mis on saanud paljude riigitegelaste pugemisküsimuseks number üks. Oskar Loorits on oma raamatus "Eestluse elujõud" tõdenud, et eesti poliitiline eliit on oma äraandlikkuse tõttu vankri juba korduvalt kraavi kiskunud. Peame tõele silma vaatama ning tõdema, et miski pole muutunud. Toimetus |
||
|
| Omariiklusega Lenini unistuse vastu | ||
| Eesti Vabariigi liitumisel ELiga võib riigikogu asendada tõlkebürooga, sest ELi seadused on vahetult kohaldatavad ja ülimuslikud Eesti kui ELi tulevase liiduvabariigi siseriiklike seaduste suhtes. Lenini unistuse – föderaliseeruva Euroopa Liiduga liitumise alternatiiviks on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja omariikluse säilitamise usk. | ||
|
| Vabaduse ja kodumaaga ei kaubelda. | ||
| Praegu on raske mõista 1939 aasta sündmusi ja Eesti vabatahtlikku loobumist oma vabadusest. On küsimusi millele ei ole siiani võimalik üheselt vastata. Kuidas sai nii sinisilmselt käituda? Miks nurjus Balti riikide ja Soome koostöö, mis võinuks palju muuta? Ometi kordub kõik taas. Seekord tahavad Eesti poliitikud ja kõrgepalgalised ametnikud loobuda iseseisvusest Euroopa Liidu kasuks. Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi ei keeruta ja ütleb avameelselt: - “Eesti vabadus pannakse hoiule Brüsseli seifi”. Seifi võti on teadagi kelle käes. | ||
|
| Euroopa Liit: rahvuslus kui ebamugav pidur | ||
|
Rahvusvaheliste suhete ja Euroopa uuringute magistrant Argo Loo arvab, et liitumine Euroopa Liiduga on rahvusriikidele tappev. Loo väidab, et Euroopa Liit on kasulik eelkõige suurkorporatsioonidele |
||
|
| Kristlik partei ja oma maa | ||
|
Ehkki Riigikogus esindatud suured erakonnad näevad Eestile hingeõnnistust Euroopa Liidu rüpes, leidub väikeparteisid, kes on euroliitu astumise vastu. Et nende hulka kuuluvad Iseseisvuspartei ja Vabariiklik Partei, on mõistetav juba nende nime poolest. Mis ajendab aga Eesti Kristlikku Rahvaparteid euroliitu astumise vastu olema — kristlikule erakonnale peaks ju võimupoliitikast rohkem korda minema riigi jumalik dimensioon? |
||
|
| Kas Euroopa Liit on uus Nõukogude Liit? | ||
| Võiks arvata, et ma peaks praegu olema maailma kõige õnnelikum inimene, sest 1991. aastal oli Nõukogude Liit, keda ma kogu elu lugesin oma vaenlaseks, lakanud olemast ja kadunud maailma kaardilt. Tõepoolest, peaaegu kakskümmend aastat tagasi selles majas rääkides ütles president Reagan julgelt välja, et kommunistliku süsteemi saatus on sattuda ajaloo prügikasti. Tol ajal võeti tema sõnad vastu paremal juhul umbusuga, halvemal juhul pilkega. Kuid kakskümmend aastat hiljem ei taha isegi kommunistid seda nime suhu võtta, kuna kompartei viimane peasekretär teenib endale elatist pitsat müües. | ||
|
| Jänes püksis | ||
|
Oleme kõik kindlasti kuulnud väljendit ‘jänes püksis’. Praegu on see armas ja karvane loomake teinud pesa meie presidendi, Riigikogu spiikri ja ilmselt veel paljude tegelinskite pükstesse — teame ju jänkukese paljunemisvõimet. |
||
|
| Eurodebatist pole asja saanud | ||
|
ME EI PEA Euroopa Liiduga tõesti veel homme ühinema, kuid olukord sunnib asjad selgemaks rääkima, sest aeg, mil meil kõigil midagi otsustada tuleb, läheneb kiiresti. Selgeks on saanud, kuidas ühinemine euroentusiastide meelest toimub, sest kõik eri nimega läbirääkimised ja ühtlustamised on möödas. Samas pole tõsiselt võetavat arvamustevahetust ühiskonnas tänini toimunud, rääkimata mingist seisukohtade lähenemisest. |
||
|
| Euroopa Liit ja talumehe tarkus | ||
| Euroopa Liidu materjalidega tutvunud ja talumehe tarkust hindava inimesena ütlen kohe ära, et need ei ole võrdväärsed mõisted, nad ei ole isegi võrreldavad, veelgi enam, nad on sügavas vastuolus. Püüdes mingis vastuolus selgusele jõuda, peaksime mõlemale osapoolele andma võimaluse end argumenteerida. Isegi vanad roomlased ütlesid: Audietur et altera pars - kuulake ära ka vastaspool! | ||
|
| Kas Euroopa Liidus hakkab Eestit taas juhtima poliitbüroo? | ||
|
Euroreferendumil küsitakse inimestelt, kas nad tahavad astuda Euroopa Liitu ja kas nad on nõus Eesti Vabariigi põhiseadusesse tehtavate muudatustega. Selle küsimuse esimest poolt on praegu meie riigi elanikele kõige eredamates värvides esitletud. Arvukad lubadused parandada majanduslikku olukorda, lahendada sotsiaalprobleemid ja luua muid perspektiive. Kuid küsimuse teine pool jääb varju. Kas riigi tavakodanik teab, mida tähendab muudatuste tegemine Eesti Vabariigi põhiseadusesse? |
||
|
| Leedu: petlik poolthäälte protsent | ||
| Leedus hääletas Euroopa Liiduga ühinemise poolt üle 89 protsendi referendumil osalenutest. Ei Postimees, Eesti Päevaleht ega Delfi ei selgitanud, mis oli niivõrd suure toetuse taga. Lugeja, kel pole aega süveneda, võibki jääda arvamusele, et rahvas toetab peaaegu üksmeelselt Brüsseli ülemvõimu. | ||
|
| Laste küüdirong Viljandi - Tallinn - Euroopa Liit | ||
| N Liidu ajal lauldi: "Suur Lenin, ta oli üllas, nii hoolitsev tark ja hea, meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks hellalt pead". Ajalootunnis õpetati, et täites Eesti rahva soovi, toodi punased väed meie piire kaitsma ja meie riigijuhid sõlmisid koostöölepingud suure vennaga. | ||
|
| Eestlastel on väike kollaboratsioonivõime | ||
| Kõik teavad, kui raske on ühiskondliku surve oludes öelda “jah” asemel “ei”. Jaapani kultuuris on otsekohese “ei” ütlemine sealsete viisakusnormide tõttu peaaegu välistatud. Minna referendumile oodatud “jah” asemel “ei” ütlema nõuab iseseisvuslastelt suurt sisemist jõudu ja ebameeldivustunde ületamist. Samu tundeid elaksid üle ka paljud unionistid, kui nad peaksid ütlema “ei” küsimusele “kas pooldad Eesti iseseisvuse säilitamist?” | ||
|
| Mis mõjutab inimesi hääletusel | ||
| Tähelepanekud ütlevad, et inimesi kallutavad E Liidu suhtes otsust langetama mitte läbimõeldus ja veendumus, vaid sageli sootuks teised põhjused. | ||
|
| Margaret Thatcheri läkitus eestlastele | ||
| Aastal 1919 saabus Inglismaa laevastik Tallinna lahte, et aidata kaasa Eesti Vabariigi tekkimisele. Meie hinge jäi igatsus valge laeva järele. Aastal 2003 ulatab Eesti kaitseks abistava käe legendaarne Raudne Leedi Margaret Thatcher. Eesti Vabariik vajab taas Inglismaa abi, seekord omaenese valitsuse reeturlikusse tõttu. | ||
|
| Eesti ristteel | ||
|
meie uus vabadusvõitlus inglase pilguga Jõudes 14. juunil Tallinnasse, leidsin eest pooles mastis lehvivad lipud. Avastasin, et olin saabunud küüditamise aastapäevale. Sel päeval 62 aastat tagasi viisid venelased mitukümmend tuhat eestlast Siberisse. Ainult mõned neist naasid. Eestlased mälestasid seda kurba sündmust. |
||
|
