 |
|
 |
 |
| Euroopa Liidu põhiseaduslepe valmib hiljemalt juuni lõpus |
Vaid kolm kuud pärast ELi põhiseaduskõneluste läbikukkumist lubasid eile Brüsselis kogunenud liikmesriikide juhid, et läbirääkimised taaselustatakse viivitamatult ning põhiseaduslik leping valmib hiljemalt juuni lõpus. Eesti peaministri Juhan Partsi sõnul ei ole Euroopal aega põhiseadusliku lepinguga lõpmatult tegeleda ning seekordsel kohtumisel näitasid liikmesriigid üles märksa suuremat poliitilist tahet kui möödunud aasta detsembris. Kõik riigid soovisid, et põhiseaduslik leping valmiks nii kiiresti kui võimalik, kinnitas ka Euroopa Liidu eesistuja Iirimaa peaminister Bertie Ahern. Tippkohtumise lõpparuandes on kirjas, et põhiseaduslik leping peaks valmima hiljemalt 17.-18. juunil toimuvaks tippkohtumiseks. Osa riikide hinnangul võiks aga põhiseaduse vastu võtta juba enne 10.–13. juunini toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, kuid Prantsusmaa ja Suurbritannia initsiatiivil venitatakse läbirääkimistega. Näiteks Iirimaa, Taani, Ungari, aga ka Poola eelistavad, et põhiseadus võetaks vastu enne valimisi. Eesti peaministri sõnul on väga raske öelda, millisel määral häiriks uus põhiseaduslik leping Euroopa Parlamendi valimiskampaaniat Eestis. Nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia kardavad, et kui põhiseadus valmib enne valimisi, pööravad euroskeptikud Euroopa Parlamendi valimised hoopis põhiseaduse referendumiks. Läbirääkimised ei saa aga ka jätkuda täiskäigul enne, kui Hispaanias on moodustatud uus valitsus. Neljapäeval ja reedel toimunud tippkohtumisel osales veel senine Hispaania peaminister Jose Maria Aznar, kuid sisulisi avaldusi Aznar enam ei teinud. Hispaania uus valitsus on aga juba lubanud märksa paindlikumat suhtumist. Kõneluste edasist käiku võib ka mõjutada võimalik valitsusevahetus Poolas. Poola peaminister Leszek Miller on viimasel ajal pidanud samaaegselt kaitsma oma seisukohti nii Varssavis kui Brüsselis. Milleri partei Demokraatlik Vasakliit laveerib lõhenemise äärel, kuna grupp parlamendisaadikuid on otsustanud omaette uue partei luua. Teod ja sõnad vastuolus Just Poola ja Hispaania olid need riigid, kelle tõttu põhiseaduskõnelused detsembris ootamatult läbi kukkusid. Komistuskiviks sai tookord eelkõige häältesüsteemi küsimus. Nii Poola kui Hispaania nõudsid Nizza leppe hääletussüsteemi säilitamist, kuna see andnuks neile märksa soodsama positsiooni, arvestades nende rahvaarvu. Kahepäevasel tippkohtumisel Brüsselis arutasid Euroopa Liidu juhid muu hulgas ka majandusküsimusi. Oma tippkohtumise sõnavõtus rõhutas Eesti peaminister, et tööturu paindlikkusest rääkides ei lähe liidu sõnad ja teod sageli kokku. Ühelt poolt üritatakse töötajate mobiilsust suurendada, kuid teiselt poolt on enamik praeguste liikmesriikide valitsusi otsustanud suuremal või vähemal määral piirata uutest liikmesriikidest pärit tööjõu vaba liikumist. «Piirates tööjõu liikumist, muudame me tööturu jäigemaks, mitte paindlikumaks, nõrgendame Euroopa konkurentsivõimet ja takistame majanduskasvu,» rõhutas Parts. Tippkohtumise lõppjäreldustes on taas korda kirjas, et Venemaa ja Euroopa Liidu partnerlus- ja koostööleping peab hakkama kehtima kõigile uutele liikmesriikidele 1. maist alates, kuna see lepe on Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete nurgakivi. Aasta alguses esitas Venemaa Euroopa Liidule 14 probleempunkti, millest enamik nüüdseks lahendatud. Endiselt on veel õhus Eesti ja Läti vähemuste küsimus, seega võib oodata, et Eesti satub viimase liitumiseelse kuu jooksul veelgi suurema Venemaa surve alla. Välisminister Kristiina Ojulandi sõnul aga pole Eestil midagi karta, sest «siiani on Euroopa Liit käitunud sarnastes küsimustes solidaarselt» ning pole alust arvata, et seekord teisiti käitutakse. http://www.postimees.ee/270304/esileht/valisuudised/130142. php |
| õigus |
|
|
