Kõige nõrgemaks lüliks võib pidada sisulise debati puudumist ajakirjanduses, eriti rahvusringhäälingus. Ohtude väljatoomine on olnud praktiliselt olematu. Debatt eeldab ka debateerijaid, kelle hulka on raske lugeda täielikus konsensuses sõbralikku vestlust pidavaid riigiametnikke ja majandusteadlasi. Teavitusolukorda võib pidada veelgi halvemaks, kui 2003. aasta Euroopa Liiduga liitumise referendumi ajal, kui paljuski tänu Euroopa Liidu kriitikute jõupingutustele tekkis teatud avalik väitlus. Demokraatia huvides tuleks käivitada debatt eurole üleminekuga seonduvates õiguslikes, majanduslikes ja poliitilistes küsimustes. Sisuline debatt on vältimatu rahva informeerimiseks euroga kaasnevatest negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest.
Tunneme sügavat muret esmajärguliste riiklike otsuste ühekülgse käsitlemise pärast ning kutsume üles ajakirjanikke korraldama debatte ja esitama otsustajatele olulisi küsimusi eurole ülemineku mõjude kohta. Oleme valmis andma oma panuse debattide toimumisse, kutsudes avalikule väitlusele ajalehtede toimetustesse, raadio- ja telestuudiotesse valitsuse liikmeid ja peaminister Andrus Ansipi, sarnaselt enne Euroopa Liiduga liitumist toimunud debattidega.
Lugupidamisega, Ivar Raig, Anti Poolamets, Uno Silberg
|
